
Seire hõlmas 576 mõjutajat 22 ELi liikmesriigist, sealhulgas Luksemburgist, Norrast ja Islandist. See näitas, et kuni 97% neist postitas kommertssisu, kuid ainult 20% ütles, et see oli reklaam. Euroopa Komisjoni aruandes leiti ka, et kuni 62% mõjutajatest ei järginud reegleid.
Mõjutajad kasutasid nõuetekohase “tasulise koostöö” märgistuse asemel muid sõnastusi, nagu “koostöö” (16%), “partnerlus” (15%) või üldine tänu partnerbrändile (11%)
. Postitused olid peamiselt seotud moe, elustiili, ilu, toidu, reisimise ja fitnessiga. Uuringust selgus, et 119 mõjutajat propageeris isegi ebatervislikke või ohtlikke tegevusi, näiteks rämpstoitu, alkohoolseid jooke, meditsiinilisi või kosmeetilisi protseduure, hasartmänge või finantsteenuseid, näiteks krüptoraha kauplemist. 17. veebruaril 2024 jõustub digiteenuste seadus, mis nõuab suuremat usaldusväärsust ja turvalisust internetis. DSA kohaselt peavad mõjutajad deklareerima, kas nende sisu sisaldab kaubanduslikke sõnumeid, ja esitama jälgitavuse teavet. Järelevalve eesmärk oli kontrollida, kas mõjutajad järgivad ELi tarbijaõigust. Vaadati Instagrami, TikToki, YouTube’i, Facebooki, X-i, Snapchati ja Twitchi postitusi. 82 mõjutajal oli üle 1 miljoni jälgija, 301-l üle 100 000 jälgija ja 73-l vahemikus 5000-100 000 jälgija. 576 profiilist valiti 358 välja edasiseks uurimiseks. Riiklikud asutused võtavad nendega ühendust, et paluda neil eeskirju järgida. Nad võivad isegi võtta täiendavaid täitemeetmeid.