
Teadlased testisid, kuidas tehisintellekt hindab maailma 100 kõige väärtuslikumat brändi – täpsemalt nende kvaliteedi, usaldusväärsuse, innovatsiooni ja üldise väärtuse seisukohast. Selgus, et tehisintellektuaalkunst kasutab kõige sagedamini traditsioonilist toimetuse meediat – need mõjutavad tema vastuseid kõige enam. Need moodustavad 61% kõigist tehisintellekti poolt genereeritud vastustest, domineerides eelkõige usaldusväärsuse (65%) ja brändi väärtuse (72%) hindamisel.
Isegi praegu, mil digitaalsed platvormid domineerivad ja sisu genereerib suures osas tehisintellekt, on klassikaline toimetuslik ajakirjandus endiselt peamine usaldusväärne allikas.
Asjakohases meedias mainitud saada on endiselt suur kaal. Ja just seetõttu on hea PR-strateegia väärt rohkem kui kunagi varem .

Source: Hard Numbers
AI usaldab kaubamärke – võib-olla liiga palju
Brändide enda sisu mõjutab AI-d üllatavalt tugevalt – eriti innovatsiooni (66%) ja kvaliteedi (55%) osas. LLM-mudelid võtavad sageli brändi väiteid kriitikavabalt faktidena üle. Küsimustele nagu “Kas see ettevõte on usaldusväärne?” vastavad nad stiilis “Nad väidavad, et nad on – seega jah.
” Suured keelemudelid tuginevad ettevõtete kuvandi loomisel toimetuse ja oma sisule. Erinevalt ajakirjanikest ei suuda nad aga rakendada kriitilist mõtlemist ega kujundada sõltumatut seisukohta,” seisab Hard Numbersi uuringus.
Kuigi tehisintellekt ei usalda ettevõtte avaldusi eriti usaldusväärsuse või hinna hindamisel, laseb ta end palju rohkem mõjutada sellistel teemadel nagu innovatsioon ja kvaliteet. See on nii võimalus kui ka risk ; see sõltub sellest, kui vastutustundlikult brändid oma sisuga ümber käivad.

Source: Hard Numbers
Ettevõtted hakkavad AI-süsteeme tõsiselt võtma – lähenevad neile sarnaselt ajakirjanikele või investoritele, sest nad mõjutavad brändi tajumist.
Tehisintellekt ja brändi maine: SEO optimeerimise uus ajastu
Otsingumootori optimeerimine on endiselt väga oluline, kuid selle piirid laienevad. Enam ei ole tegemist ainult Google’iga. Kaubamärgid jälgivad üha enam, kuidas tehisintellekti keelemudelid nende sisu töötlevad. Nendel mudelitel on oma reeglid. Nagu uuringud näitavad, tugineb AI peamiselt optimeeritud sisule. Sellel peab olema selge struktuur, korrektsed metaandmed ja kvaliteetne ristviimine. Sellised leheküljed ilmusid sagedamini allikatena AI-ga genereeritud vastustes, eriti innovatsiooniga seotud teemade puhul.
SEO ei ole surnud. Kuid brändid peavad arvestama ka sellega, kuidas tehisintellekt “mõtleb”.
Sisustrateegia peab olema ka eetiline
Esmapilgul võib tunduda, et kui tehisintellekt usaldab kontrollitud allikaid ja toimetuse sisu, peaks väärinfo oht olema väike. Uuringud näitavad aga vastupidist. Tehisintellekt tugineb allikatele, mis näivad tehniliselt usaldusväärsed, kuid ei suuda ise tuvastada, kas teave on tõene või eksitav. Ta ei suuda kriitiliselt mõelda nagu ajakirjanik; ta ei saa kontrollida kontrollimata väiteid ega esitada järelpärimisi. See tähendab, et kui kaubamärk loob sisu, mis on hästi optimeeritud, struktureeritud ja vormiliselt usaldusväärne, võib tehisintellekt seda reservatsioonideta omaks võtta – isegi juhul, kui inimene suudaks manipuleerimise kergesti tuvastada. Seepärast hoiatatakse dokumendis valeinfo kasvava ohu eest.
Keskkonnas, kus tehisintellekt asendab klassikalist otsingut ja inimesed usaldavad üha enam lühikesi vastuseid ilma faktikontrollita, on kaubamärkide vastutus veelgi olulisem kui varem. Usaldusväärsus ei puuduta enam ainult sisu ennast, vaid ka seda, kuidas tehisintellekt seda töötleb ja kriitilise filtreerimiseta edasi annab.
Tehisintellekt ei muuda maine loomise reegleid, vaid tugevdab oluliselt seda, mis juba toimib – eriti toimetuse sisu jõudu. Tehisintellekt mõjutab oluliselt ka seda, kuidas brändid täna sisuga töötavad, kus nad ilmuvad ja millise tooni nad valivad.