
Eriti rängalt kannatavad jaemüügisektorid: jaemüük ja mood moodustavad peaaegu poole kõigist juurdepääsetavuse rikkumistest. Tagajärjed on tõsised: kuni 100 000 euro suurused trahvid, mainekahju ja – tegelik kahju – kliendid, kes loobuvad ostudest enne, kui nad isegi kassasse jõuavad. Ettevõtete vastu on juba võetud õiguslikke meetmeid sellistes riikides nagu Prantsusmaa ja Austria. Eeldatakse, et kohtuasjad ja regulatiivsed kontrollid kasvavad ka Saksamaal. Põhjus: EL-i liikmesriigid loovad ligipääsetavusnõuete jõustamiseks turujärelevalveasutusi – Saksamaa avatakse peagi Magdeburgis.
Äratus kaubandusele
Meie hiljutise uuringu arvud räägivad selget lugu: üle 80 protsendi sakslastest on juba loobunud digitaalsetest protsessidest, kuna veebisait, rakendus või digitaalne sisu ei olnud arusaadav või kasutatav – olgu siis veebiostu, reisi broneerimise või vormi täitmise ajal. Ja see ei puuduta ainult vanemaid inimesi. Isegi 62 protsenti 18–29-aastastest puutub regulaarselt kokku takistustega. Arusaam, et juurdepääsetavus on “eakate kodanike probleem”, on selgelt ümber lükatud.
Jaemüüjate jaoks tähendab see: iga ligipääsmatu puutepunkt maksab tulu. Iga tõke on väljumisnupp. Juurdepääsetavus ei ole sotsiaalne tore omamine – see on käegakatsutav jõudlustegur. Lihtsamalt öeldes: juurdepääsetavus on konversioon.
Rohkem kui nõuetele vastavus: juurdepääsetavus kui jõudluse tõukejõud
Ligikaudu 107 miljonit puuetega eurooplast on tohutu ostujõuga kasutamata sihtrühm. Need, kes neid digitaalselt välistavad, jätavad potentsiaali lauale. Need, kes nendeni jõuavad, saavad aga uusi kliente ja tugevdavad oma kaubamärki. Ligipääsetavad poed tähendavad:
- suurem ulatus,
- vähem hüljatud oste,
- parem brändi tajumine.
Sest digitaalne juurdepääsetavus ei loo mitte ainult juurdepääsu, vaid loob usaldust – ja usaldus muudab selle. BFSG võib olla juriidiline käivitaja. Kuid tõeline võimalus peitub digitaalse kaasatuse majanduslikus mõjus.
Viis kohest meedet alustamiseks
Hea uudis: alustamine on lihtsam, kui paljud arvavad. See ei tähenda täiuslikkust esimesest päevast alates, vaid esimese sammu astumist õiges suunas. Need viis meedet loovad kohe nähtavaid edusamme:
1. Looge selged struktuurid
Kui pealkirjad ja sisu on paigutatud kaootiliselt, kaotavad inimesed kiiresti orienteerumise. Selged pealkirjad, järjepidev järjestus ja lihtne navigeerimine aitavad kõiki. Samuti on oluline, et tekst ja interaktiivne sisu kohanduksid paindlikult seatud suurusega ja oleksid kogu aeg täielikult nähtavad.
2. Pöörake tähelepanu suure kontrastsusega nähtavusele
Helehall tekst valgel taustal? Paljudel on seda raske lugeda. Tekst ja nupud peavad selgelt silma paistma, eriti nägemispuudega inimeste jaoks.
3. Lisage piltidele kirjeldused ja videotele subtiitrid
Paljudel veebisaitide visuaalidel ja graafikal puudub taustal selgitav tekst. Ekraanilugereid kasutavad inimesed ei tea siis, mida kuvatakse. Seetõttu peaksid ettevõtted alati lisama lühikese ja sisuka “alt-teksti“. Subtiitrite või transkriptsioonideta videod on kasutuskõlbmatud näiteks kuulmispuudega inimestele. Subtiitrid aitavad ka kõiki kasutajaid, kui nad vaatavad videoid liikvel olles ilma helita.
4. Lubage klaviatuuri ja hääljuhtimine
Kõik ei kasuta hiirt. Mõned navigeerivad ainult klaviatuuri või hääljuhtimise abil. Kui nuppudele või vormidele ei pääse sel viisil juurde, jäävad mõned kasutajad kõrvale. Seetõttu peaksid kõik elemendid olema kasutatavad ka klaviatuuriga navigeerimise või hääljuhtimisega.
5. Hoidke tekst ja vormid arusaadavad
Digitaalne juurdepääsetavus ei tähenda ainult tehnoloogiat, vaid ka sisu mõistmist. Seetõttu peaksid ettevõtted pakkuma oma teksti lihtsas keeles, et kaasata neuromitmekesised kasutajad ja lugemisraskustega inimesed. Sama kehtib ka vormide kohta, mis on sageli väga keerulised, millel puuduvad selged sildid või mis ei anna kasulikke veateateid. Samuti ei ole need tavaliselt optimeeritud ekraanilugeja kasutamiseks. Tulemus: kasutajad loobuvad protsessist. Lihtsad väljad, selged juhised ja arusaadav tagasiside pakuvad lahendust.
Need meetmed ei ole ainult tehnilised kohandused. Need väljendavad kliendikeskset suhtumist ja signaali: siin loeb iga kasutaja.
Juurdepääsetavus ei ole projekt, vaid protsess
Üks on aga selge: digitaalne juurdepääsetavus ei ole ühekordne, vaid pidev protsess – võrreldav andmekaitse või IT-turvalisusega. Veebilehed muutuvad pidevalt: uus sisu, uuendused, tootelehed ja kampaaniad. Iga muudatus võib luua uusi tõkkeid.
Seetõttu peaksite regulaarselt üle vaatama, treenima ja optimeerima. See tähendab juurdepääsetavuse kindlat integreerimist ettevõtte protsessidesse – alates UX-i kujundamise etapist kuni arenduse ja sisu üleslaadimiseni. Spetsialiseerunud teenusepakkujad saavad siin pakkuda väärtuslikku tuge ja tagada, et juurdepääsetavus ei muutuks ühekordseks meetmeks, vaid brändistandardiks.
Järeldus: need, kes eemaldavad tõkked, avavad turud
Olgem selged, et digitaalne juurdepääsetavus ei ole enam moraalne luksus. See on kohustus, konkurentsitegur ja kasvuhoob korraga.
BFSG on regulatiivne päästik. Kuid tegelik põhjus tegutsemiseks peitub ettevõttes endas: kliendid, kes pigem jäävad kui hülgavad. Brändid, mis pigem ühendavad kui välistavad. Interneti-jaemüük on praegu läbi teinud märkimisväärse muutuse. Need, kes nüüd tõkkeid kõrvaldavad, mitte ainult ei tugevda oma turupositsiooni, vaid kujundavad aktiivselt ka digitaalset tulevikku, millesse kõik on kaasatud. Või lühidalt öeldes: need, kes kõrvaldavad tõkked, avavad turud.