
Sellised moegigandid nagu H&M, Zara ja Burberry peavad radikaalselt muutuma. Euroopa Liit valmistab ette revolutsioonilist õigusakti, mis keelab peaaegu täielikult müümata jäänud tekstiili ja jalatsite hävitamise. Hinnangute kohaselt hävitatakse kuni 9% kõigist rõivastest enne, kui need jõuavad klientideni. 19. juulil 2026 jõustuvad uued eeskirjad tähendavad põhimõttelist muutust moetööstuse jätkusuutlikkuse käsitluses. Ettevõtted ei saa enam lihtsalt põletada või ära visata müümata jäänud kollektsioone lihtsalt sellepärast, et need ummistavad ladusid või ohustavad brändi eksklusiivsust. Euroopa seadusandlik ettepanek lubab rõivaste hävitamist ainult kaheteistkümnel täpselt määratletud juhul. Kõige tavalisemad neist on järgmised:
- tooted, mis kujutavad endast ohtu tervisele – näiteks saastunud või ohtlikud tooted, mis ei vasta ELi ohutusstandarditele.
- kahjustatud tooted, mida ei ole võimalik majanduslikult parandada ja müügile tagasi tuua.
- intellektuaalomandi õiguste rikkumine – sealhulgas võltsingud või tooted, mille litsentsilepingud on aegunud.
- ebaõnnestunud annetuskatsed, mille puhul ettevõtted pakuvad kaupu vähemalt kahele sotsiaalsele organisatsioonile kaheksa nädala jooksul, kuid keegi ei taotle neid.
- Eetilised põhjused – solvava sõnumi või sobimatu sümboolikaga rõivad.
Iga juhtum tuleb põhjalikult dokumenteerida ja ettevõtted peavad säilitama andmeid vähemalt kümme aastat. Reguleerivatel asutustel on seega võimalik kontrollida eeskirjade järgimist.
Moetööstus surve all
See õigusakt on osa laiemast Euroopa plaanist minna üle ringmajandusele. Moetööstus kuulub planeedi suurimate saastajate hulka ja toodab tohutul hulgal jäätmeid. Jaemüügikettide ja moebrändide jaoks tähendab see vajadust kogu varude haldamise strateegia ümbermõtestamiseks. Hävitamise asemel peavad nad investeerima paremasse tootmise planeerimisse, soodusmüügisüsteemidesse, annetamisse või ringlussevõttu. Kõige suuremat mõju tunnetavad kiirmoe kaubamärgid, kuna nad on seni toetunud kiirele tootmisele ja müümata jäänud kollektsioonide kõrvaldamisele. Nüüd peavad nad otsima uuenduslikke lahendusi – alates rõivaste rentimisest kasutatud müügi kaudu kuni ärimudeli täieliku uuendamiseni.
Uus reaalsus ettevõtluse jaoks
Ettevõtted, kes soovivad tugineda ühele erandile, peavad enne kaupade hävitamist tõestama, et nad on kõik võimalused ammendanud. See tähendab kohustuslikke auditeid, teste ja iga otsuse üksikasjalikku dokumenteerimist. Euroopa Komisjon ootab õigusakti lõplikku heakskiitmist 2025. aasta jooksul. Seega on moetööstusel umbes aasta aega valmistuda uueks reaalsuseks, kus müümata jäänud riideid ei saa lihtsalt “vaiba alla pühkida”. See määrus on ajalooline verstapost võitluses moetööstuse jäätmete vastu ja võib inspireerida sarnaseid samme teistes piirkondades kogu maailmas.
Allikas: : Generation Impact Global