
Need arvud pärinevad ELi ühtse kontaktpunkti süsteemidest, mis võimaldavad ettevõtjatel registreerida end üks kord ja lahendada käibemaksu kogu oma Euroopa müügi puhul, selle asemel et tegeleda 27 erineva maksuametiga.
Kust raha tuleb
Euroopa äriühingud, kes kasutasid liidu ühtse otsesüsteemi, andsid 24 miljardit eurot – see on kaugelt suurim osa. Eraldi süsteemi kaudu tegutsevad ELi-välised ettevõtted lisasid 2,8 miljardit eurot, samas kui odavate kaupade import tõi veel 6,3 miljardit eurot. 2021. aastast alates on need süsteemid kokku ligi 88 miljardit eurot sisse tõmmanud.
Ettevõtted kasutavad seda tegelikult
Seni on registreerunud üle 170 000 ettevõtte, kusjuures ainuüksi liidu süsteemis registreerus eelmisel aastal 20 000 uut ettevõtet. See on selge märk sellest, et ettevõtted eelistavad suhelda ühe maksuametiga kümnete asemel. Kasv on mõistlik, kui selle üle järele mõelda. Enne 2021. aastat tähendas 50-eurose kauba müümine klientidele Saksamaal, Prantsusmaal ja Itaalias kolme eraldi käibemaksukohustuslaseks registreerimist. Nüüd on see vaid üks vorm.
Mis saab edasi
Brüssel ei peatu siinkohal. Nad töötavad veelgi suuremate muudatuste kallal, mida nimetatakse ” Käibemaksu digiajastul“, ning lisaks sellele on kavas ka tolli põhjalik uuendamine. Eesmärk on muuta piiriülene müük sama lihtsaks kui riigisisene müük. Online-müüjate jaoks, eriti väljaspool Euroopat, on see lihtsustamise suundumus väga oluline. Varem tähendas Euroopa turule sisenemine maksuspetsialistide palkamist ja paberimajandusse uppumist. Nüüd hakkab see tunduma jõukohane. 33 miljardi euro suurune summa tõestab ka üht mõtet – nõuete täitmise lihtsustamine ei tähenda, et makse kogutakse vähem. Mõnikord juhtub vastupidi.
Allikad: EUReporter, Euroopa Komisjoni aruanne “VAT One Stop Shop” (vat-one-stop-shop.ec.europa.eu).