Slovenčina 
Čeština 
English 
Shqiptare 
Österreich 
België 
български 
Bosanski 
Українська 
Македонски 
Türkçe 
Deutsch 
Dansk 
Español 
Français 
Suomi 
Ελληνικά 
Hrvatski 
Magyar 
Schweiz 
Italiano 
Lietuvių 
Latviešu 
Nederlands 
Norsk 
Polski 
Português 
Română 
Srpski 
Slovenščina 
Svenska 
YouGoviuus uuring küsis üle 2000 sotsiaalmeedia kasutaja Prantsusmaal ja Saksamaal nende mõtteid nende reklaamide kohta. Selgus, et enamik inimesi ei ole fännid. Tervelt 57% ütles, et nad ei soovi üldse isikustatud reklaame, olgu need siis toodete või poliitika kohta. Vaid 11% oli nõus, et nende isikuandmeid kasutatakse reklaami suunamiseks.
Source: YouGov
Eriti hirmuäratav on see, kui inimesi kategoriseeritakse sissetuleku, usuliste vaadete või elusündmuste, näiteks raseduse või surmajuhtumite järgi. See tundub invasiivne ja enamik arvab, et seda ei tohiks lubada. Ka see, kuidas PPC töötab ja kuidas meie veebikäitumist jälgitakse reklaamide jaoks, tekitab kahtlusi. Olenemata sellest, mida me teeme sotsiaalsetel platvormidel või meie laiemalt internetis, arvab selge enamus, et sellist jälgimist ei tohiks reklaamide jaoks kasutada.Poliitilised reklaamid on veelgi suurem mure. Ligi pooled vastanutest muretsevad, et need suunatud reklaamid võivad kahjustada demokraatiat. Prantsusmaal ulatub see arv 50%-ni. Suur osa probleemist? Enamik meist ei tea, kuidas PPC töötab ja kuidas meie andmeid kogutakse ja hiljem kasutatakse. See kõik toimub kulisside taga, meie “nõusolek” on peidetud nendesse pikkadesse tingimustesse, mida me kunagi ei loe.
Source: YouGov
See ei ole ainult tüütu reklaam, näiteks PPC-kampaaniast. On tõelisi muresid selle pärast, kuidas selline suunamine võib kogukondi polariseerida, levitada valeinformatsiooni ja isegi hääli maha suruda. Lisaks, kui me kõik näeme erinevaid reklaame, on raske pidada avalikku vestlust nende väidete üle. Mida saab siis teha? Me usume, et tehnoloogiaettevõtted peavad oma tegevust tõhustama, andes meile rohkem kontrolli oma andmete üle ja seades piirid pealetükkivale jälgimisele. ELil on võimalus seda teha digitaalteenuste seaduse abil. Meie küsitlus näitab, et inimesed on valmis muutusteks. Enamik soovib, et sotsiaalmeedia algoritme auditeeritaks sõltumatult, et vältida kahjuliku sisu levikut. Paljud soovivad ka suuremat läbipaistvust selle kohta, kes on meie poolt vaadeldavate reklaamide taga ja kuidas need on suunatud. Kuna Saksamaal on tulemas suured valimised ja DSA on arutlusel, on nüüd aeg neid muresid käsitleda. See küsitlus on vaid hetkeseis, kuid see on selge: inimesed ei ole personaliseerimisest nii vaimustuses, kui tehnoloogiaettevõtted meid uskuma panevad. Kas on aeg ümber mõelda, kuidas meid internetis sihtida?
